See on üks väga ilus õrn lugu.

Jessica:
there are times
i swear i know your here
when i forget about my fears
feeling you my dear
watching over me
my hopes seek
what the future will bring
when you wrap me in your wings
and take me…

Olen oma käekirja häbenenud. Et “issand kui jube.” Et korralikul intelligentsel noormehel peab olema hea käekiri… no nii ma ikka arvasin endast…Aga jah, siin ta on, mu käekiri ja luuletus vabriku aegadest. Aastast 2004. Ma tean, et mu sõbrad leiavad siit kümme kirjaviga…aga ma sellest ei hooli. Nii me tundsime, nii ma kirjutasin.

Kusjuures..kunagi üks mu kunagine sõber… (No ta on kunagine, sest ta enam ei räägi minuga.) ütles, et keegi oli rääkinud, et Andrus pidi väga üleolevalt suhtuma lihtsatesse töödesse ja olevat väga uhke ja ülbe. No ma ei tea. Ma pole iial varjanud, et töötasin 4 kuud. Vabandust, 5 kuud tehases. Pole iial seda varjanud. Ja kui keegi küsib nüüd, et kus ma töötan ja mis ametis, siis pigem tunnen just tagasihoidlikust..ja ei räägi. Aga siis arvatakse, et sa oled ülbe ja eesti mees, kes midagi ei räägi. Näed siis.

Vahel, kui on päev olnud nii pikk nii pikk… Ja sa tunned, et enam ei suuda.

Et oled nii väsinud ja enam ei tea miks…

..Jalutad koju läbi vihmase Dublini, sajab pehmet uduvihma.

Sul on soe mantel, kuid müts puudub. Pea on läbimärg.

Kuid sa sellest ei hooli

Jalutad stoilise rahuga

Nagu hävingu keskel, milleks on hetkel hall ilm, vihm ja sinu raske päev.

Nagu pisarad jookseksid üle põskede otse valgesse kraesse (heh heh).., kuid mitte.

See ainult vihm. Tahaksid küll nutta, kuid pisaraid pole.

On ainult vihm.

Las keegi teine nutab sinu eest..

Ja siis tuleb klappides see lugu.

Have I Told You Lately That I Love You”

Ja sa tead sisemuses, et….

.. kõik..

..saab alati korda.

Ma ei ole tegelt kurb. Lihtsalt väsinud vahel. On selliseid päevi.

Ja see lugu alati aitab.

alati

Tekitab seest sooja tunde..

paneb läbi väsimuse mure naeratama.

Ja sa tead, et tegelikult on kõik hästi.

On mingi võlu selles märjas muserduses.

Nagu hale märg kass, kuid siiski elav hingav olend.

Have i told you lately that i love you…
Have i told you there´s no one else above you
Fill my heart with gladness take away all my sadness…
Ease my troubles that´s what you do

Take away all my sadness
Fill my life with gladness
Ease my troubles that´s what you do

PS. On üllatav vahel mõelda, mis toimub inimese sees. Kui palju tundeid, mõtteid, tujusid..

Suurepärased lood nii elust, fantaasias kui ka muinasjutumaailmas.

Naked as sin, an army towel

Covering my belly

Some of us blush, somehow

Knees turning to jelly

Next, next



I was still just a kid

There were a hundred like me

I followed a naked body

A naked body follwed me

next, next



I was still just a kid

When my innocence was lost

In a mobile army whorehouse

Gift from the army, free of cost

Next, next



Me, I really would have liked

A little touch of tenderness

Maybe a word, a smile

An hour of happiness

But, next, next



Oh, it wasn’t so tragic

The high heavens did not fall

But how much of that time

I hated being there at all

Next, next Now I always will recall

The brothel truck, the flying flags

The queer lieutenant who slapped

Our asses as if we were fags

Next, next



I swear on the wet head

Of my first case of gonorrhea

It is his ugly voice

That I forever hear

Next, next



That voice that stinks of whiskey

Of corpses and of mud

It is the voice of nations

It is the thick voice of blood

Next, next



And since the each woman

I have taken to bed

Seems to laugh in my arms

To whisper through my head

Next, next



All the naked and the dead

Should hold each other’s hands

As they watch me scream at night

In a dream no one understands

Next, next



And when I am not screaming

In a voice grown dry and hollow

I stand on endless naked lines

Of the following and the followed

Next, next



One day I’ll cut my legs off

Or burn myself alive

Anything, I’ll do anything

To get out of line to survive

Never to be next

Never to be next.

Ma arvan, et see on väga lahe elu ’soundtrack’. Et just sellisse hooga peavad vahel päevad mööduma.

Ilus..Ilus.

I could feel at the time
There was no way of knowing
Fallen leaves in the night
Who can say where they’re blowing
As free as the wind
Hopefully learning
Why the sea on the tide
Has no way of turning

More than this nothing
More than this
More than this nothing

10.000 MANIACS — More Than This (Roxy Music cover)

Ryanair jätkab võitlust tüdrukute (ja poiste) õiguse eest võtta riided seljast.