..see kell järsku üksteist sai. Alles oli üheksa.

Hetkel ei oskagi suurt seisukohta võtta. Kummaline. Nagu oleks viimane päev ja samas on tunne nagu hiiliks tagauksest välja. Ja ees on tundmatus - Uus ja huvitav.
Mul pole kunagi olnud enda jaoks nii vähe aega. Selline tunne, et ei saa hingata enam. Nii palju on tegemist. Kogu aeg mõtlen, et varsti ma puhkan. Nädala- kahe pärast. Ei, kuu aja pärast. Ei, ikka läheb veel paar kuud. Nagu lõputu sõit sel teel. Ei huvitav on küll. Aga tahaks mingi aeg kohe päriselt mitte midagi teha. Ehk järgmisel aastal.

Täna oli minu eelmise elu viimane päev. Mul on veel mõned elud alles. Lahe.