Will you please excuse me.
Nägin kanal kahe pealt filmi “Blast from the Past” lõppu. Mulle meeldib see film. Ma tean, et kanal 2 vist näitab seda iga aasta. Ja see pole filmikunsti tipp. Aga mis on? Ja mis vahet sel on? See film on nagu hea näide, kuidas peaks kõik olema. Kuidas me peaksime käituma. Ma tean, et ise ei käitu kindlasti niimoodi nagu see noormees, aga väga lahe on see küll. Viisakus. Lugupidamine. Nagu filmis ütles, et “Manners are a way of showing other people we care about them.”
Ma olen mõelnud selle peale, et miks inimeste vahelised suhted hapuks lähevad. Tegelikult kogu aeg mõtlen. See probleem on lugupidamises. Me ei pea üksteisest lugu. Me arvame tihit liiga palju. Näiteks…et “see mida sa teed on jama.” Tuleb aru saada sellest, et kui keegi midagi teeb, mis talle meeldib, siis on see tema asi. Tema hobi ja aeg. Lugupidamist ei ole. Mul kunagi üks sõbranna ütles, et ma ei saa aru kuidas sa saad seda Eminemi kuulata. See on ju pask. Ta ei teadnud tegelt kui palju “paska” ma tema silmis veel kuulan. Millegipärast peale seda kõik läkski hapuks. Me olime sõbrad aga ma nagu ei tahtnud enam kuulata, mis “paska” ma kuulan ja nii me üksteisest eraldusime. Viisakust peab olema. See, et ei pea halvasti ütlema. Ei pea ise olema see kõige tähtsam. “MINA TEAN.” Ainult sellise suhtumisega, et ainult mul on õigus, ei jõua kaugele. Ma tean,…ma tean…olen ise ka halvasti öelnud ja olnud hoolimatu. Teinud vigu. Aga ma proovin paremini. Eks elu ole ju õppetund. Iga päevaga paremini. Kuni ühel päeval oleme natukene paremad. Ideaalseks me ei saa iial. Sest on neid päevi, kus lihtsalt ei taha kedagi näha. Ja ikka vahel ei suuda kontakti luua. Tahad üksi olla. Plahvatusohtlikud momendid. Ma olen üritanud siis vait olla, kui halb on. Alati ei saa, aga püüan. Et ootad nagu, kui kõik su sees maha jahtub ja siis on jälle parem olla.
Ma mõtlesin täna selle sõna ‘printsess’ peale. Ütlesin ühele tüdrukule hiljuti ‘Sa mu printsess’. Ta on ka. Meil oli üks muinasjutuline õhtu, kus ühel tänavanurgal ma … no päris põlvele ei laskunud aga…kingad jalast võtsin ja kotis olevate saabaste vastu vahetasin. Meil oli lõbus. Me tulime ühelt peolt. Anyway..Ma siis mõtlesin siin täna… ‘printsess’…, et kas mina olen siis prints? Ok ok. ma tean, nii kergesti need asjad ei käi. Ja siis ma vaatasin täna selle filmi lõppu ja mõtlesin, et kui panen ta tundma nagu ‘printsess’, et ehk äkki saab must siis ‘prints’. Tema prints. Tead küll, see muinasjutuline. Siin on midagi. Siin on mille kallal töötada. See ongi lugupidamine ja viisakus. Austus teise inimese vastu. Kurat, kuidas tahaks ju olla hea. See kõige parem. Ühe erilise inimese silmis. Sellest piisab.
Uh, Eve, this is Adam. Look, I just wanted to thank you for everything you did for me. And I wanted to tell you that I… that uh… that I wish so many good things for you. I wish so hard that all of your dreams come true, and… and that’s all I… and that’s all.