Vaidlen vahel harva…no nii aastas korra ühe vennaga, kes räägib ikka, et kõik peab olema originaal ja puha. Et “kuule Andrus”, ütleb ta “Kui sina oleksid see filmistaar või muusik, siis sa ka kaitseks oma õigusi ja ei tahaks, et sinu tehtud materjali netist laaditakse.” Ok. Ma mõistan - Töö eest tuleb tasu saada. Aga no kui DVD maksab nii 25 Euri, mida uus DVD enamasti maksab. Olgu - maksis. Majanduslangus tõmbab mõne hinna alla (No nii 20 euri peale)..ehk.., siis anna andeks. See on palju. 1 DVD on OK - Jõuan osta. Aga kui 4 uut DVD’d maksab kokku 100 euri, siis poisid minge per**e. See ikka pole aus. Vaadates lisaks, kuidas elavad mõned(paljud) rikkad näitlejatest sellid. Jaa jaa jaa….me räägime, et nad on ikka oma rasket tööd teinud ja nii edasi…No elavad siis miljoneid maksvates majades, mida mina ei suuda ka kümne-, kahe-, kolmekümne ja nii edasi elu jooksul kokku ajada…mul lihtsalt pole sõnu. Ja siis ma olevat halb, kui vahel mõne filmi tõmban. No minge per**e poisid. Ütlen ausalt, et tõmbasin ehk eelmisel aastal nii 5-6 filmi ehk. Ja nii hunnik Lost seriaali osi. No mis siis. Pange vangi mind. Tegelt see mõte, mis mind kirjutama sundis oli see DVD “Asjad, mis meil jäid tulle” Tõmbasin selle kunagi. Meeldis. Olin seda juba peaaegu ostmas ükskord 10 Euri eest….käsi ei tõusnud…Mul kodus oli netist tõmmatud koopia…. aga täna ma ostsin - 3.99 euri on üks õige hind. Olen nõus. Olen nende tasu maksnud. Õiglane hind. Paneme lukku. Ja ei hakka siin ohkima kurat. Tõmban kindlasti veel elus mõne filmi. No kui kunagi mu net lukku pannakse. Ja tõesti keelu seadustega peale paneb, et Andrus ei tohi interneti omada, SEST ta võib sealt filme tõmmata, siis palun poisid …ütlen veel kord “minge per**e” Pange lukku ja ei vaata ka filme. Aga nii lolli juttu pole mõtet ajada, et vaene filmistaar - ärge tõmmake tema, nende, tolle firma filme. Lõpetage oma hala kurat ja paneg õige hind. 3.99 OK olen nõus maksma. See on õige hind.

Ps. Ja et sa ei saaks valesti aru - me ei räägi siin juures filmidest, kus näitleja sai vähe palka…no nii alla 50 tuhande eurot aasta kohta. Nende filme me ei tõmba. Ahh kuidas vihastab see “oi oi mul on raske” “Vaene filmistaar ja vaesed stuudiod” “Ärge jumala eest tõmmake filme.”

Ja veel. Olen oma elus ostnud nii kusagil 400-500 DVD’d. Lugemine läks kusagil kolmesaja juures sassi. Nii, et ära tule mulle ütlema, et ma pole oma panust filmitööstuse arengule andnud.

Squarepusher - Live in Dublin - The Button Factory

Ei see mees seal arvutite taga ei ole lihtne DJ. Ta mängib basskitarri. Ja rahvas läks hulluks. Kohati oli tõesti tunne, et jumal on laval. Rahvas oli nii pöördes kohati. Kui kunagi on võimalus, siis mine seda vaatama. Mitte keegi vist ei mängi niimoodi seda pilli. See oli mõnusalt valus.

Jah…nüüd sellest juba saanud aastaid viis ja paar päeva peale. Unustasin täitsa kohe ära. Seda küsimust, et kui kauaks…seda enam pole.

Jalutasime sõbraga mööda tänavat kui ta mulle ütles, et näed, sellel tüdrukul oli ees Eesti lipp. No läksin kohe kähku ja uurisin järgi. Oli ka. Ta muidugi ei teadnud, mis see Eesti on. No eks ma ehmatasin teda ka vist kohe pilti tegema ja puha. Aga ilus onju. Eesti lipp. Muide Iiri tüdruk oli see. Tubli.

Õnnestus pilet osta. Ma kuidagi väga õnnelik. Kogemata leidsin kuulutuse ühest lehest ja piletid veel saadaval. Üks poola poiss mind kunagi selle bändiga tuttavaks tegi. Suurepärane, segane ja huvitav muusikamaailm. See ON mida kogeda. Eriti pärast neid pikki tööpäevi. Kohati on tunne nagu töötaks börsil. Räägime üle arvutite numbritest ja lahendustest. Kurat, kuidas mulle meeldib mu töö. Kuigi hetkel kasvab üle pea. Aga ikkagi. Hea on. Ja nüüd tuleb Squarepusher. OI OI OI ma ütlen. See saab olema hea. Rahu ja segadus. Elan end välja.

Ja pärast Squarepusher’it esineb grupp The Bloody Beetroots