“Sex and the City” on selle seriaali kõrval, kui muinasjutt Bambi’st.

PULLING (imdb.com)

PULLING (BBC)

Aga miks siis mitte. Kui me vaatame loo lüürikat, siis on see lihtsamast lihtsam - külapoiss armus naabriküla tüdrukusse, kellega neil ka väike armulugu oli. Aga aeg möödus ja nii nagu ikka, noored, sarved alles maha jooksmata, kipuvad tülitsema. Ega siis nii noorelt veel oska midagi hinnata. Ja vist ehk pidi ka üks neist minema pealinna kooliharidust nõutama ja nii see suhe lõppeski. Kirjavahetus jäi aina hõredamaks, kuni katkes. Aga poisil on vahepeal erinevaid suheteid olnud, millest ta siikohal laulus muidugi ei räägi. See vähendaks ka vana armu tagasi saamise. Ja nii ongi just nüüd aastaid hiljem, peale mitmeid nurjunud suhteid poiss jälle mõtetes vana armu juures tagasi ja karjub üle kogu maa, et ta on armunud muinasjuttu. Ja see on tõsi. Poiss on realist, muidugi on see muinasjutt, sest vana armu tagasi saamine vaevalt õnnestub. Pealegi on teine juba abielus ja lapsega. Poiss seda veel ei tea. Igatahes ilus siiras lugu. Poiss ei heieta vaid räägib lihtsalt ja lühidalt. Poiss ise näeb ka välja nagu kõikide tütarlaste lemmikfilmi “Notebook” peategeleane. Täispakett.
Võidab just siirus ja lihtsus.

Miks siis teised lood ei võitnud? Kõik on kinni lüürikast. Ärge kirjutage mingit segast soigumist. Soigumise tunneb juba pealkirjades ära. Mõned näited:

“Love” - Yes

“There Must Be Another Way” - no alati on teine võimalus. See, mida me ei saa ei suuda ja siis vingume, peab olema teine tee. Alati on olemas teine tee, mis ei pruugi muidugi ei vii sind samas suunas, aga see on olemas

“Is it true” - Yes it is. Case closed.

“This is Our Night” - Sama hästi võiks öelda, This is our house. Or this is our garden.

“What If We” - juba lapsena oli selge, et “Oleks on paha poiss. Mis siis oleks, kui me…no me oleks kindlasti aasta pärast lahutanud.

“Miss Kiss Kiss Bang” - kõlab nagu pornu. Ei võida südameid.

“Carry me in your dreams” - Nojah, sa võid ju kanda mind oma uneilmas. Mis sellest. See ei aita ju.

Eesti lugu mulle meeldis. Siiras oli. Arvan, et just siiruse ja ilma liigse tõmblemise, lisatribuutikata me just võitisime. Pean võiduks ka kuuendat kohta. Väga hea tulemus.

Vaidlesime veel siin ühe tüdrukuga Welsh’ist (UK’st), et see ei ole poliitikas, vaid kultuuride erinevuses. See on ju üsna loogiline, et näiteks tema mõistab Iiri lugu rohkem, kui Läti või Poola lugu. Samas meie mõistame rohkem just oma naabrite lugusid. Üks kummaline asi oli veel see, et Iiri riigitelevisoonis, polnud lugusid ära tõlgitud. No pole siis ime, kui Iirlane ei saa aru, mis Eesti loos räägitakse. Samas on jälle kõva sõna võita viisi ja esitusega. Lüürikast rääkimata, kuna eesi keelt ju teised maad ei mõista.Mulle meeldis ka see, et meie esindaja, kes punkte ette luges (parandatud Laura Põldvere) rääkis ka paar sõna eesti keeles. Tore oli kuulda.

AfterLife

Järgnev kommentaar filmi koha on päris täpne

Author: simonrosenbaum from New Malden,England -Not an easy film to like at first with both the lead characters quite unlikeable but luckily the heart and soul of the film is Paula Sage’s touching performance which drives the film into uncharted waters and transcends the rather awkward storyline. This gives the film a feeling of real truth and makes you think you’ve seen something special.(7/10) -

IMDB.COM

ja natuke ka ühest peategelasest, kes mängis oma osa vägagi veenvalt.

“You can’t see everything immediately
that’s why you have keep looking.
and every time you look you see something new.
There’s always a bigger picture”