Näe mis kena kuusk. Ei.

July 16th, 2009

IMG_5259.JPG

See on tegelikult väga vahva telefonimast. Kui seda putkat seal all poleks, oleksime mööda kõndinud sellest nagu iga teisest kuusepuust. Huvitav, et kust tulevad need ideed siin, et me ei pane lihtsalt masti püsti vaid kuusemudeli. Kas see oli mingi linna-, vallavalitususe ettekirjutus.

IMG_5261.JPG

IMG_5260.JPG copy

Siin Dublin..

July 16th, 2009

IMG_5370.JPG

Jah Dublin on veidi pilves. Need pildi on tehtud laupäevases jalutuskäigust Dublini äärsetel mägedel. Seal on päris vahva. Kuigi me idee oli minna üle mäe Johnnie Fox’i pubisse, tulime me ikkagi sealt antennide kõrvalt alla tagasi. Vihmane oli pisut. Ja õigesti tegime. Linna jõudes sadas juba täiega.

IMG_5375.JPG

IMG_5321.JPG

IMG_5326.JPG

IMG_5274.JPG

Muidugi on ka päevi, kellel neid poleks..

July 15th, 2009

DSC08768

…päevi kus tunned, et kõik ei ole nii nagu oled soovinud. Aga selles saad ainult ise ennast süüdistada. Ei kedagi muud. Ainult, et ennast süüdistada eriti ei maksa. See ei tee head. Tee lihtsalt teine kord paremini. Elu on elamiseks.

Ma olen maganud viimane kuu päris hästi. Enne seda oli aasta pimedust. Ma ei maganud üldse korralikult. Nüüd ärkan aeg-ajalt varahommikuses valguses ja olen ikka väga õnnelik. Kui veel saaks vaid veel tunnikese rohkem magada.. Ma naudin hommikuid nüüd rohkem jälle. Olen see aasta puhata saanud. Kergem on. Hea on.
Siin paar päeva tagasi kippusid tumedad pilved mu pea kohale, kuid siiski…’iga päev pole pühapäev’ ja isegi iga pühapäev pole püha päev. Elu on ilus. Ma tunnen. Nii tunnen, et kõik on alles ees. Varsti. Varsti me kohtume taas. Kõik kestab ja me lähme ikka edasi. Ikka edasi. Igavese rahu poole.

Ühel nendest päevadest ma olen valmis

July 14th, 2009

ühel nendest päevadest ma olen valmis

tule

ühel nendest päevadest sa oled valmis

tuled

ma ootan sind uksel, tuul liigutab vaikselt muru

ja mul on mõnusalt jahe

toas laual vein ja veel midagi

sa naeratad, kui üle läve astud

see on armas ja ma märkan seda

ma tunnen teeloleku jahedust, kui sa oma jope nagisse riputad

me istume toas ja ahjus põleb tuli

sa ütled, et sulle meeldib see

ma nõustun ja me tõstame klaasid

sa ütled siis,et taaskohtumise terviseks

sa naerad julgelt

naeratan samuti ja nõustun

soovin salamisi sulle head

ükskõik mis

on möödunud kuus aastat, kuus kuud ja kakskümmend päeva

meil on sellest päevast üks pilt

sa oled sama ilus

nagu viimanegi kord

kuigi nats väsimust on näha

natukene, mitte palju

aga tee on ka pikk olnud

ja aeg on olnud nii pikk

ja maailm on raske tegelt

oi kui raske

ma näen seda su silmadest

ja mitte ainult

vaid iga päev

see tapab mind

iga päev

aga sa oled lõpuks siin

ja ma olen õnnelik

sa meeldid mulle ikka veel

ja aina rohkem

olen olnud kannatlik

ma ootasin sind kas tead

kõik need aastad ootasin

aegu on olnud hulle

inimesi samuti

ja aastad muudkui lähevad ja lähevad

viimane aasta on parem olnud

palju parem

ma arvan

aga ma ma ei räägi sulle sellest

ma lasen sul rääkida

aga sa nagu ei soovikski

ma olen end aastatega kasvatanud, õpetanud

ei räägi enam nii palju

olen kaotanud mõned inimesed oma ümbert

kuna ma polevat enam selline nagu ma kunagi olin

ma ei tea seda, nii nad ütlesid

ma olevat juba liiga segane

ka nemad polnud minu jaoks enam need kes olid

neil olid teised teed

ma ei tea kas sa jääd aga ma loodan

ma käitun samamoodi nagu viimati kohtudes

olles ettevaatlik ja tagasihoidlik

sa istud diivanil

ma istun kohe sinu kõrval tugitoolis

sulle hakkab vein pähe

sa naerad

ja iga kord nagu kogemata

puudutad mu kätt

see on hea

sa oled tagasi

ma lasen sinul muusikat valida

sa rõõmustad, kui näed seal oma lemmikuid

ma ostsin need

need meenutasid sind

ka raamatud ostsin

mis sulle meeldisid

ja lugesin läbi

ma tahtsin sind tundma õppida

läbi nende lugude

tahtsin sind mõista

muusikat ma eriti enam ei kuula

vahel harva

kuulan nüüd rohkem vaikust

ja üksikud hääled maailmast

oma plaadikollektsiooni ma jagasin laiali

aga ma vaatan palju filme

ka selle “Story of Us” ma ostsin

See on nii hea film

Iroonia onju

oleksin pidanud omal ajal sellest õppima

jobu olin

……

ärkasin öösel kell viis

raske on uskuda seda

sa oled lõpuks siin

vaatan tagurpidi aknast kuud

ja und ei ole

kuu valgustab tuba

kuu on ööpäike

sina magad sügavalt

ma vaatan sind

ja puudutan ettevaatlikult su juukseid

sa meeldid mulle

ja ma tahan, et sa jääksid

sa ärkasid, naeratasid

ja võtsid mu ümbert kinni

kallis oled

ütlesid

ma hoidsin sind tugevalt

enese vastas

et keegi sind ära viia ei saaks

ma ei öelnud midagi…

aga ma loodan, et sa tundsid midagi

…..

hommikul äratab meid päike

kell on üheksa nelikümmend kolm

me sööme all söögitoas

sa võtad musta kohvi

mina rohelist teed

ma tegin meile muna

(mul ainult üks oli külmkapis)

ja mõned võileivad

sa näksid mõtlikult leiba

aga kui ma liiga kauaks su otsa vaatama jään

sa pöörad mu poole ja naeratad

ma ei tea mida öelda ega mõelda

aga sa oled siin

ja see on kõige tätsam

….

…..

me lähme välja

jalutame läbi pargi linna poole

istume tänava kohvikus

ja lööme aega surnuks

hiljem kolame poodides

ja minu ettepanekul

ostame omale täna uued riided

kõik

jalanõudest alates

me mängime mängu

et mina valin sulle riided

ja sina mulle

proovime erinevaid riideid

ja see on lõbus

me naerame pidevalt

ja kallistame

me jookseme mööda poodi ringi

ja ajame üksteist taga

ja kui kätte saame

siis kallistame

ma tunnen end õnnelikult

ma mõtlen, et selline peakski olema

kogu aeg nii

ma tunnen, et ei taha selle päeva lõppu

pärast maandume mingis restoranis

ja õhtustame

toit maitseb paremini

kui kunagi varem

mulle meeldib see restorani toit.

see nii kuradi fucking kallis

ja vein niidab jalust

aga viisakalt

sööme kolm tundi

..

pärast viib meid takso minu juurde

küsib 12.40

seda on palju aga ma ei hooli sellest

ma annan talle 20

meil kõigil peab hea päev olema täna

mõtlen

minul on

aitäh sulle

öösel ärkasin nuttes

nägin und

ja sind ei olnud

ärkasin

ja sa olid olemas

pisarad mu põsel kah

sa rahustasid mind

kallistasid

aga ma ikka värisesin veel

tunned kuidas mu jalad värisevad?

nii ongi

hullumeelne onju?

hirmust kaotuse ees

..

sa tegid mulle pai

ja see oli hea

mul on parem

pisarad kuivavad

värinad kaovad vaikselt

öö on valge

aga mul on hirm vaikselt

..

sa räägid mulle lugusid

ilusaid lugusid

ja ma ei sega täna vahele

ja sa kallistad

ma hoian sind

sa oled hea

ma olen hea

sa ütled

ma kallistan tugevalt

nii tugevalt

et keegi ära viia ei saaks

aitäh sulle

aitäh sulle

aitäh sulle

aitäh sulle

kallis

Kunagi me vaatasime telekat vaid selle reklaami pärast. (VIDEO)

July 13th, 2009

Hea on olla teel kuhugi

July 12th, 2009

IMG_5285.JPG

IMG_5330.JPG

IMG_5328.JPG

IMG_5337.JPG

IMG_5338.JPG

IMG_5339.JPG

IMG_5343.JPG

IMG_5353.JPG

krystle

July 10th, 2009

IMG_5185.JPG

Neljapäev

July 10th, 2009

Untitled_Panorama1

Michael Jackson oli hea mees.

July 10th, 2009

Kahju on muidugi, et nüüd tulevad need kuulsad staarid ja ütlevad häid sõnu. Kus te siis olite, kui Michael elus oli. Oleks tahtnud näha toetavaid sõnu siis, kui tal need kohtujamad olid. Ma jälgisin seda kohtuprotsessi Sky News’ist omal ajal ja see OLI valesüüdistus. Kõige tõepärasemad süüdistused taandusid lõpuks sellele, et Michaelil olla olnud mõned xxx piltidega ajakirjad voodi all ja ta olevat veinikeldri ukse lahti unustanud, kust lapsed veini olla pätsanud. Mul oli südames hea meel, kui Michael õigeks mõisteti.

Michael Jackson oli mees, kellel polnud lapsepõlve. Kusagil intervjuus ta rääkis, et siis, kui Jackson 5′ga sai esinemas käidud, siis teised vennad läksid golfi mängima ja välja. Tema ei saanud, sest ta oli juba siis liialt kuulus. Tal puudus lapsepõlv. Ta kasvas suureks kasvult, kuid jäi igaveseks selleks väikeseks poisiks, kes tahtis ka teistega välja mängima minna. See on tegelikult väga kurb ja me ei tohiks olla liialt kriitilised. Meie ei tea ju tegelt midagi. Ajalehed kirjutasid? No ajalehed kirjutavad nii mõndagi.



b
Mulle väga meeldis Michaeli tütre Paris’e sõnavõtt. See oli väga kurb ja ülimalt siiras. Palju on vaieldud sellel teemal, kas oleks pidanud lapsel laskma matusetseremooniale tulla ja veel rohkem lavale laksma. Ma usun, et see oli õige tegu. Paris sai öelda ära südamelt, milline oli tema isa. Ja usun, et ka aastate pärast on tal ilus tagasi mõelda, et tal ei jäänud midagi ütlemata.

Picture 60
Mulle nii meeldis selle pildi allkiri —>see on pärit siit.

Loove yourself / The Buus

July 9th, 2009

IMG_4255.JPG

IMG_4254.JPG