(04.08.2009 Hommik)

Juhtus see, et firma Thomas Cook otsustas, et paneb osades oma esindustes pillid kokku. Majandus on kehv, raha ei tule, on aeg hakkata sulgema. Thomas Cook otsustas koondata 77 töölist kahest esindusest Dublinis. Firma pakkus töölistele viis nädala palka iga töötatud aasta kohta. Töölised sellega aga nõus ei olnud. Nemad tahtsid rohkem. Täpsemalt siis kaheksa nädala palka iga töötatud aasta kohta. Töölised keeldusid Grafton Street’i kontorist lahkumast, mille peale firma ütles, et kui te ei lahku, siis me anname teile hoopis 2 nädala palka iga töötatud aasta eest. Töölised ei lahkunud. Edasi andis kohus käsu töölistel kontorist lahkuda, mida nad eirasid. Teisipäeva hommikul, kell 5 tungis Garda (iiri Politsei) kontorisse ja arreteeris 18 seal viibinud töölist. Samal päeval, kell kaks astusid nad kohtuniku ette, kes ütles “Niimoodi seadust rikkuda ei tohi. Sest, kui me nii käitume, see on tee anarhiale.” Kohtualused ja kohtunik said kokkuleppele, et töölised enam nii ei tee. Kohtunik lisas “Ma saan aru teie murest. Ja ma ei hakka sinna lisama rohkem muret, et teid karistada.”
Üks huvitav seik oli veel see, et üks Thomas Cook’i töölistest oli rase ja sünnitas veel samal päeval enne kohut, politsei valve all. Tema laps on nüüd ristitud ajakirjanduse poolt ‘Thomas Cook baby’.

Järgmiseks päevaks oli kontor ilusasti vineeriga üle löödud, et keegi seal sees ei saakski protestida ja maha oli ka võetud Thomas Cook’i nimesilt. Kõik.

(05.08.2009 Hommik)

Ma ise arven, et 5 nädala palk on päris hea pakkumine. Kohalikus rahas, kui nad ütleme natukene üle miinimumi said, siis tähendaks see mingi 2000 euri aasta kohta. Minu teada peab firma seadusega ette nähtud korras maksma vaid kaks nädala palka iga töötatud aasta kohta. Aga jah. Nii on see elu.

On aeg mõelda ja võtta aeg maha. Nädala pärast mõtlen ma. Mul on hetkel huvitavad ajad. Ma hakkan kolima. Kuhu, ma veel ei tea. No nii palju, et jään ikka Dublinisse. Kolin sellepärast, et mu majanaaber kolib ära ja 900 euri on vist natuke palju üksi maksta. Ma pakkusin majaomanikule 800 aga nad ei olnud nõus. Tegelikult on see ok. 800 vist on palju üksi maksta. Aga maja mulle meeldis. Mis sest, et päkapikumaja. Ikkagi gaasiküttega ja 20 minutit jalutada kesklinna. Vaatame ringi. Mul on 8 päeva aega, et uus elamine leida. On ju huvitav. Elamise leiab. Selles pole kahtlust. Käisin täna lõuna Dublinis kortereid vaatamas. Lõuna Dublin on üks ilus koht. Seal on pikad puiesteed…jah puud on tänavate ääres. Põhja Dublin on selle kõrval nagu geto. No päris nii hull ei ole aga jah. Kesklinn küll. See esimene elamine, mida täna vaatamas käisin oli muidu suht ok. Magamistoas oli üks huvitav lisa. Nimelt oli voodi kohal laes aken. See mulle isegi väga meeldis. Mõtle, kui hea ärgata nii. Või siis öösel voodist pilvi vaadata ja tähti lugeda. Nojah, aga elutuba köök oli natuke väike ja kappe polnud piisavalt. Mul on kappe vaja. Asjad peab ju kuhugi panema. Pluss küttesüsteem ei olnud hea. Küttesüsteemidega on siin üldse probleeme. Kui ikka gaasikütet pole, siis käsi ei taha kohe mitte üürilepingule alla kirjutama. Enamus kohtades kipub olema kas ’storage heating’ millest ma küll saan aru, kuid ikka on hirm elektriarve ees või siis on mingi närune elektriradiaator seinal. Selle sisselülitamisel tunned kõrbelõhna ja lisaks tunned veel, kuidas raha su taskust jookseb ja tuba soojemaks ei lähe. Mu esimene korter Dublinis oli selline. Kui seda veinipoodi seal nurgapeal poleks olnud, siis poleks mu toas iial sooja saanud.
Teine koht, mida ma vaatamas käisin oli muidugi lahe, 3 meetriste lagedega, üle 100 aasta vana maja. Probleem oligi selles, et see oli nii vana. Isegi aknad olid vist 100 aastat vanad. Tundisn, kuidas tuul talvel seal tubades ulub. Aga parkett oli maas. Ja see jälle kuidagi õõtsus selle 100 aastase põranda peal. Ka see ei sobinud mulle.
Dublinis on üldse raske elamist leida. Just siis on raske, kui tahad ühetoalist korterit leida nii 700 euroga. Ei no kuulutusi on piisavalt, kuid need ei sobi ikkagi. Ja ühetoalise all mõtlen ma ikkagi 1 magamistuba ja eraldi elutuba. Juba muretsen, et pean hakkam oma eelarvet ringi vaatama, et vaikselt piilun juba 750 euroseid elamisi. Neid on jälle kuulutusetulbas pisut rohkem. Ja mul on plaan kaubelda. Mu amet on hinda alla saada. Aga selleks, et kaubelda, peab leidma elamise, mis meeldib. On ju huvitavad ajad.

A kindlasti ma nüüd sõnusin ära, et rääkisin siin ja kolin kuhugi ühetoalisse, kus ongi ainult üks tuba ja lisaks saan karistuseks veel elektrikütte ka kaela. Saame näha.