Enam ei ole ilus õhtuti töölt koju minna. On pime, vihmane ja..pime on noh.. Ja aega tundub kogu aeg olevat aina vähem ja vähem. Aga pole hullu. Varsti on jälle ilus. Nüüd ootame lund. Milleks peab muidugi siit ära lendama, kuid on mida oodata. See mitu tundi lendu on seda alati väärt. Ahh kuidas loen päevi. Varsti varsti varsti.

Ma ei maganud eile öösel korralikult. Ärkasin pidevalt, erinevad unelood segunesid ja lõpuks oli kõik nii sassis, et ükski lugu ei tulnud tervelt välja. Võib-olla oli halb mõte enne magama minekut neli tassi kanget kohvi juua. Aga mul polnud kodus midagi muud juua. Ja kohvi oli hea. No kuni öö saabumiseni.

Mul tööl ei klappinud täna. Kui väga ma ka ei tahtnud emaile oma kirjakastist vähendada jäi vastamata ja “on hold” kirjade piir ikka üle kuuekümne või midagi sinna kanti. Ka need raportid, mis ma homme hommikul pean esitama….jäid tegemata. Ma ei jõudnud. Nii palju oli muid asju teha. Esmaspäeval koolitus. Ja teisipäeval tööle jõudes on kirjakast nii täis, et kõik, mis jõuad teha on neid probleeme lahendada. Ahh ma tunnen vaikselt süümekaid. Ma ikka tunnen süümekaid töö pärast vahel. No siis kui asjad üle pea kipuvad kasvama. Ma lihtsalt tahan olla parim. Enda jaoks parim. Aga vahel lihtsalt ei jõua. No ma ka tean, et sellest pole midagi hullu, kuid ikka tahad ju parimat. Milleks muidu seal tööl käia. Ikka parimat - “to make the best of your day..”

Andrus on Thursday, November 12th, 2009 at 1:50 am Mõtted...tunded. Sinu kommentaar/ trackback.